Tegevusvaldkonnad

18.10.16

 

Anchor

Tervislike valikute ja eluviiside soodustamine

 

Programmi eesmärk on kvalifitseeritud tööjõupakkumise suurendamiseks ja tööelu kvaliteedi parandamiseks tervislikel põhjustel tööturul mitteaktiivsete inimeste osakaalu vähendamine ja tööturult tervislikel põhjustel väljalangemise ennetamine.


Alaeesmärgid:

  • Üle-eestilise võrgustiku loomine tervislikel põhjustel tööhõivest väljalangemise ennetamisele ja tööjõu produktiivsuse säilitamisele ja suurendamisele suunatud tegevuste elluviimiseks.
  • Tervist edendava töökeskkonna kujundamise toetamine töötajate haigestumise vähendamiseks ja töö efektiivsuse suurendamiseks.
  • Haiguste ja riskikäitumise ennetamisele ja tervislike eluviiside edendamisele suunatud nõustamisteenuste kättesaadavuse suurendamine, et toetada inimeste ning nende perede tööhõive suurendamist ja toimetuleku parandamist.
  • Elanike teadlikkuse tõstmine terviseriskidest ja tervist toetavast käitumisest, et vähendada töölt kõrvalejäämist tervislikel põhjustel.


Tegevusi rahastab: Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfond

Programmi tegevused Saare maakonnas

1. Saaremaa tervisenõukogu võimestamine - koolitused, supervisioonid, sisehindamine.
2. Maakonna Terviseprofiili ja tegevuskava koostamine.
3. Kohalike omavalitsuste nõustamine tervisedendamise planeerimisel, arendamisel ja hindamisel (sh terviseprofiili ja tegevuskava koostamisel, KOV-ide tervisemeeskondade moodustamisel jms)
4. Tervise Arengu Instituudi (TAI) kampaaniate jm infolevi edastamine Saare maakonnas.
5. Maakondlike koostööpartnerite kaardistamine, tunnustamine ja koolitamine.
6. Tervise edendamise Saare maakonna hea praktika näidete kajastamine TAI andmebaasis.
7. Maakonna koolitus-ja uuringute vajaduse selgitamine.

 

Anchor

Südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamine

Südame- ja veresoonkonnahaigused (edaspidi SVH) on Eestis varase (nooremalt kui 65- aastaselt) töövõime kaotamise ja surma peapõhjus. Eesti on SVH-sse suremuselt juhtpositsioonil nii Euroopas kui ka kogu maailmas. Viimase 20 aasta jooksul ei ole märkimisväärset pööret paremuse poole toimunud. Jätkuvalt haigestutakse noorelt ja tööealises vanuses.


Varajase haigestumuse ja suremuse kõrge tase võrreldes Euroopa arenenud riikidega ning mis veelgi olulisem – langustendentsi puudumine viimase kuue aasta vältel püsiva negatiivse iibe taustal – esitab tõsise väljakutse riigi sotsiaal-majanduslikule arengule. Inimeste keskmist oodatavat eluiga on võimalik pikendada ja tervena elatud eluaastaid lisada just SVH ennetamisega, mida on veenvalt näidanud paljude riikide kogemused.


SVH näol on tegemist Eesti elu ja rahvast tervikuna haarava probleemiga, millele ei ole võimalik leida lahendust üksnes ühe valdkonna kaudu ega üksnes meditsiini tasandil. Teiste riikide kogemus näitab, et südame- ja veresoonkonnahaigusi on võimalik vähendada pikaajaliste, erinevaid valdkondi ja rahvast ulatuslikult kaasavate programmidega. Tähtis on erinevate valdkondade (haridus, kultuur, majandus, liikluskorraldus, teadus, meditsiin jt) kooskõlastatud ühistöö ühise eesmärgi nimel.


Tänase tervisepoliitika lähtekohaks on tõdemus, et rahva tervist saab parendada üksnes siis, kui minna probleemide juurteni, mis paljuski asuvad väljaspool arstiabisüsteemi- tervisehariduses, tervist väärtustavates töökohtades, tervise hoidmiseks piisava sissetuleku tagamises, taunivas suhtumises tervist kahjustavatesse eluviisidesse ja tervislike meelelahutusvõimaluste kättesaadavuses.


Euroopa tasandil ühine strateegiline eesmärk on:
igale sellel aastatuhandel sündivale lapsele luua eeldused ja tingimused, mis võimaldaksid tal elada vähemalt 65-aastaseks, kannatamata välditavate südame- ja veresoonkonnahaiguste all.


Kavandatud tegevused, olles suunatud kasvava põlvkonna tervisekäitumise kujundamisele, annavad tulemuse pikaajalises perspektiivis, seetõttu on strateegia eesmärgid planeeritud aastateks 2005–2020.

 


Saare maakonnas on südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetus suunatud  tervist toetavate tegevuste elluviimisele (peamiselt laste ja noorte), sh füüsilise aktiivsuse ja tervislike toitumisharjumuste edendamisele, tubaka ja alkoholitarvitamise ennetamisele ning kohalike tervisennetuslike võrgustike arendamisele.

Anchor

Vigastuste ennetamine

Vigastuse all mõistetakse organismi füüsilist kahjustust või hävingut, mis tekib (akuutse) mehhaanilise, keemilise, termilise või mingi teise keskkonna-energia toimel, mis ületab organismi vastupanuläve, aga ka organismi eluks vajalike ainete (hapnik, soojus) puudujäägist väliskeskkonnas ning mürgina toimivate ainete (alkohol, vingugaas) akuutsest toimest organismile. Vigastus võib tekkida tahtmatult ehk õnnetuse läbi või tahtlikult, enesele või teisele suunatud vägivalla tagajärjel.


Vigastusliikidest on olulisemad järgmised tahtmatud ehk mittesihilikud ehk õnnetuslikud vigastused:
•    mürgitus, sh alkoholimürgitus ja mürgitus ravimitega,
•    vigastus sõidukiõnnetustest ehk transpordil tekkinud vigastus, sh liiklusvigastus, vigastus tule ja vingugaasi toimel,
•    põletus
•    uppumine
•    mehaaniline lämbus (võõrkeha, toidutüki või maosisaldise hingamisteedesse tõmbamisest või varingu alla jäämisest)
•    külmumus
•    kukkumine
•    vigastus elektrivoolu toimel.


Mõiste "vigastus" on enam-vähem võrdväärne võõrsõnaga "trauma" (krk. haav, vigastus). „Trauma" on traditsiooniliselt kasutusel kliinilises meditsiinis, ennetusmeditsiinis kasutatakse tavaliselt mõistet „vigastus". Vigastus tähendab tervisekahjustust, vigastatud inimene on haige, võib vigastuse tõttu isegi surra. Vigastus on haigus. Nagu enamikku haigusi on võimalik ennetada, nii on ka vigastusi võimalik ennetada ühiskonnas üldise teadlikkuse tõstmise teel, turvalise keskkonna loomisega, kiire meditsiinilise abi tagamisega.


Eesti meditsiinistatistika alusel on kogu elanikkonna lõikes vigastused ja mürgistused südame- veresoonkonnahaiguste ja pahaloomuliste kasvajate järel kolmas suurim enneaegsete surmade põhjus.


Vigastuste ennetamist peetakse üheks efektiivsemaks tervise edendamise valdkonnaks, kuna tulemused haigestumuse ja suremuse vähendamises saavutatakse lühema ajaga võrreldes krooniliste haiguste ennetustööga. Maailma Terviseorganisatsiooni eksperdid leiavad, et vigastuste ennetamine on kaua olnud eemal poliitikute huvisfäärist ja sellele on suunatud liiga vähe ressursse kogu maailmas. Tõhusa ennetustööga on võimalik Eestis päästa üle 100 lapse ja noore elu, hoida ära paljud raskemad ja kergemad vigastused ning sellega kaasnev koormus lähedastele ja ühiskonnale.



Saare maakonnas on suunatud tähelepanu kodu- ja vabaaja vigastuste vältimisele. Eesmärgiga tõsta paikkonna suutlikkust sotsiaalse sidususe suurendamiseks ja kodu- ja vabaajavigastuste vähendamiseks, sealhulgas alkoholist ja mürgistustest tingitud tervisekahjustuste vähendamiseks. Sihtrühmaks o saare maakonna elanikud ning peamine tähelepanu on suunatud riskirühmadele, et suurendada nende turvalisust, toimetulekut ning vähendada riske tervisele.


Tegevusi rahastatakse Eesti Haigekassa vahenditest ja koostöö tegevuste elluviimiseks on
SA Turvaline Saaremaa
Kuressaare Noortekeskus
Lääne Politseiprefektuur
Lääne Eesti Päästekeskus
Maanteeameti lääne regioon
Kuressaare Haigla
Punane Rist
Tööinspektsioon
Ohvriabi
Kaitseliit Saaremaa Malev